jejep.

Päike paistab tunnist tundi peale ja kurat , lihtsalt ei viitsi vene keelde minna .
Selle asemel eerikuga tunni ajal õue ja toitsin vähki. Ja seda jama veel nimelt poolteistkuud veel.
Imelik, teist päeva järjest kirjutan siia . Success.
Iga koolipäev ootan ikka nädalavahetust. See nädalavahetus võtan vist chillilt, ehitan homiega
boksi valmis, grillin ja vb saan mingi hetk ühe inimesega kokku ka . Kes teab, mis juhtuda võib.

Üks väga vana pilt ka siis siia , üle aasta vana.

Ja siis üks uuem kah,

tüüpiline õhtune jämm

aaight , peace.
karl

Pole kaua aega kirjutanud. Pole kohe üldsegi kirjutanud. Ei leia vajadust.
Aga samas ju võiks . Nii et üritan end kokku võtta ja siia midagi kirjutama hakata.

Karl, ikka 14 . Ja ikka käin teatristuudios, sõidan rulaga ja mängin kitarri. Kitarri ka bändis.

Eile oli üpriski hea päev. Ärkan päikese peale kell 10 ja kell 12 jõuan juba vabakale.
Seal saime sõpradega teada, et varsti filmitakse Tele2 reklaami ja vaja sõitjaid, mille peale me
kohe end välja pakkusime. Kella poole neljani jõin umbes 4 energiajooki ja kell 5-6 sain 500 krooni. Läksime kohe raharõõmus McDondaldsisse ja sõime end "sodiks". Pärast seda uuesti vabakale sõitma ja sealt menti. Ostsime jooke ja trippisime eeriku ja markusega markuse poole, kus poisid veidi napsu võtsid ja lollusi tegid. Üpris tore õhtu oli . Täna hommik kell 8 ülesse, linna , mäkki , keskturule , menti ja surfi. Sealt koju ja siis uuesti sõitma.
Teguderohked päevad peaks mainima.
Kevad on ka käes , viimaks. Thank God for that.

Everybody is my friend.

No tervist, kõik mu vähesed blogilugejad.
See on ka loogiline ,sest mulle tuli endale ka alles täna meelde, et mul blogi on.
Novembrist esimese veebruarini on päris pikk aeg, ning väga palju on vahepeal tehtud.
Iga koha sündmusi ma kahjuks/õnneks üles loetleda ei viitsi, aga üldiselt võttes on novembrist saati elu igatmoodi muutunud , ja vaid paremuse poole. Nagu ütleb mu kamraad, tuleb noorust täiega nautida ja seda ma sellest ajast saati olengi teinud. Mitte , et ma enne mingit mõttetut elu elasin , aga nüüd on kuidagi asjad teistmoodi.
Ja õnneks ei kuluta ma enam nii palju aega rula peale , mis on väga hea. Sain lumelaua hoopis .
Aga nädalavahetused viibivad siiski sõprade seltsis ringi trippides, mis ongi õige. See veerand õpin koolis ka paremini.
Teen jälle bändi , millega läheb juba suhteliselt hästi. Muusika on üks parimaid ajaveetmise viise , kusjures. Kui inimene räägib, siis ainult tema räägib ja teised kuulavad. Muusikaga räägivad kõik ja samas ka kuulavad kõik . See on omaette mõnus keel.
Kuna vanu postitusi lugedes , sain aru , millist jama olen siia kokku kirjutanud , alustan otsast peale. Puhtalt lehelt. Mida ma üldse oma elus praegu teha üritan.
Mu nimi on Karl , ma olen neljateist aastane ja elan Tallinnas. Mulle meeldib hirmsasti kitarri mängida, rulaga sõita , bändi teha, näidelda ja muusikat kuulata. Ja mööda Eestimaad sõpradega trilberdada. Vot nii .