Saturday, January 30, 2010

Everybody is my friend.

No tervist, kõik mu vähesed blogilugejad.
See on ka loogiline ,sest mulle tuli endale ka alles täna meelde, et mul blogi on.
Novembrist esimese veebruarini on päris pikk aeg, ning väga palju on vahepeal tehtud.
Iga koha sündmusi ma kahjuks/õnneks üles loetleda ei viitsi, aga üldiselt võttes on novembrist saati elu igatmoodi muutunud , ja vaid paremuse poole. Nagu ütleb mu kamraad, tuleb noorust täiega nautida ja seda ma sellest ajast saati olengi teinud. Mitte , et ma enne mingit mõttetut elu elasin , aga nüüd on kuidagi asjad teistmoodi.
Ja õnneks ei kuluta ma enam nii palju aega rula peale , mis on väga hea. Sain lumelaua hoopis .
Aga nädalavahetused viibivad siiski sõprade seltsis ringi trippides, mis ongi õige. See veerand õpin koolis ka paremini.
Teen jälle bändi , millega läheb juba suhteliselt hästi. Muusika on üks parimaid ajaveetmise viise , kusjures. Kui inimene räägib, siis ainult tema räägib ja teised kuulavad. Muusikaga räägivad kõik ja samas ka kuulavad kõik . See on omaette mõnus keel.
Kuna vanu postitusi lugedes , sain aru , millist jama olen siia kokku kirjutanud , alustan otsast peale. Puhtalt lehelt. Mida ma üldse oma elus praegu teha üritan.
Mu nimi on Karl , ma olen neljateist aastane ja elan Tallinnas. Mulle meeldib hirmsasti kitarri mängida, rulaga sõita , bändi teha, näidelda ja muusikat kuulata. Ja mööda Eestimaad sõpradega trilberdada. Vot nii .

No comments:

Post a Comment